Sydney poeb mu südamesse!

28.01. Shoping

Teisipäeva hommikul pakkus Mele, et võime poodidesse minna, et ta näitaks, kus on suuremad kaubanduskeskused ja kust võiks tööd otsida. Esimene kaubanduskeskus, kuhu läksime oli TopRyde City, mis on ehitatud läbi 7 korruse. Selles keskuses asub ka kodule ilmselt kõige lähedamal olev kino, kuhu kunagi plaan jõuda on. Olin alguses küll veidi skeptiline, kuna olin juba kohanenud Chinatownil oleva marketi hindadega ja arvasin, et kaubanduskeskused on ilmselt turukaubast oluliselt kallimad aga ei. Esimene pood kuhu sisse astusime oli Big W. Eestis vast sellist poodi ei leiagi, vb midagi kaubamaja sarnast, kus nagu eriosakondadest leiab erivärki. Jõudes jalatsileti vahele, lõid mu silmad nagu tõllarattad peas särama. Hetkel on siin allahinduste aeg ja võrreldes Eesti allahindlustega on siinsed soodukad märgatavad, suur osa kaubast on kuni -75% allahinnatud. Mis põhiline, odav kaup veel odavamalt, sest täishinnaga tooted on siin ikka odavamad kui Eestis. Nukker on mõelda kui ülehinnatud ühiskonnas me Eestis elame. Letide vahel tuuseldades leidsin omale kõiksugu jalatseid, hinnaga alates 3 dollarit!! Sain aru,et üle ei maksa pingutada ja soetasin sealt vähem kui 15 dollari eest 2 paari jalatseid: kõige mugavamad platvormkingad ja plätud.  Ostsime ka blenderi, millest siin olles eriti puudust tundsin. Klaaskannuga blenderi sai siin 20 dollari eest, Eestis saad plastmassist alates 26 euri eest! Üha enam sai selgeks, et võrreldes Eestiga on siin odavam. Selles keskuses me rohkem aega ei kulutanud ning võtsime ette tee järgmise odavketi poe poole- Kmart. Kmart on sarnane pood BigW- le, odavad hinnad ja kõikvõimalikud kaubad.  Üleüldse on siin kaubanduskeskustes soodsam shopata kui Eestis, eriti sale aegadel. Mis puudutab tehnikat, siis on ka see siin märksa odavam, nt iPhone 5s maksab eestis ala 700 euri, siis siin saab selle umbes 550 euriga kätte. Enamvähem samasugused hinnavahed on ka kaameratel ja nende varustusel. 

otsustusvõimetus

Aborigeenide kunst on hingelähedane

29.01. Bondi Beach'il

Kolmapäeval võtsin end lõpuks kokku ja hakkasin seiklema Sydney tuntud rannale Bondi Beachile. Rannaalale jõudes natuke üllatusin, sest ekslikult arvasin, et näen kilomeetrite pikkust rannikut aga ei, tegu on pigem lahega. Muidugi oli vaade imeilus: ookeanist kaldale tulevad lained, valge liivaga rand, palmid, tuline päike ja tuhanded rannamõnusid nautivad inimesed. Laotasin endki kogu selle melu sisse laiali ning nautisin päeva. Bondi pidi suures osas tegelikult olema venelaste linnaosa ja turistide magnet oma kuulsuse pärast, siinsed ülejäänud rannad, mis ei ole turistide seas nii tuntud, pidid veel mõnusamad rannas vedelemise jaoks olema. Ookeanit turvatakse siin nii rannikult kui õhust, pidevalt kontrollivad vees toimuvat kopterid, mis randade kohal tiirutavad ja rannas sõidavad ATV dega vetelpäästjad, kes inimestele ohtlikest lainetest teada annavad. Hoovus on siin kohati väga väga tugev ja ohtlik.

30.01 Merkaga Hyde Parkis

Neljapäeval saime linnas Hyde Parkis Meriliniga kokku, lebotasime päikse käes, jõime siidrit ja pläkutasime niisama J. Sydneys on pargid üleüldse väga populaarsed. Põhimõtteliselt näeb siin igasugu rahvast, neid, kes on siia sporti tegema tulnud kui ka neid, kes kontoririietes parki lõunale on tulnud. Pargid on siin hea välikohvik, kuhu oma moonakotiga maha võid istuda ja päeva nautida. Mis Merilini puutub, siis mul on väga hea meel, et olen siin endale sellise sõbranna saanud.

Peale Hyde Parki läks Merka koju ja mina leidsin end taaskord Chinatownilt. Külastasin Marketi kaubanduskeskuse poolset osa, kus siis vahelduseks Hiina letikaubale olid ka mõned brändipoed. Näiteks leidsin ma sealt Converese poe, kus oli kõiksugu erivärvides ja stiilides ketse. Converse on ka siin üsna mainekas ja paljudel võib linnas ringi jalutades just seda tähekesega ketsi jalas vilkumas näha. Hinnad on siin ketsidel 50 dollari kandis ehk siis umbes 35 euri. Teine selline pood on siin UGGs. Uggse võib siin leida igas kaubanduskeskuses ja olenemata hooajast on need siin üsna kõrge hinnaga ja soodukad neile väga ei laiene. Uggsid on austraallaste seas väga popid ja nad kannavad neid igasuguse kliimaga ja sobitavad neid ka oma minikleitides outfitiga. Muide Uggsid pärinevadki Austraaliast. Suht piin on vaadata, et õues on +30 kraadi sooja ja poelettidelt leiad kahekordse lambavillaga talvesaapaid.

Nüüd enam mandleid ja pähkleid ei söö!

Linnatuurist väsinuna rongi poole minnes peatas mind üks naine. Lady, lady, lady, lõpuks sain siis aru, et ilmselt peab vana, väsinud võitu, kuid särasilmne naine mind silmas. Ta meenutas natuke nõida, kuid samas oli lahke. Ta haaras mu käest ja hakkas kohe arupärima, et kas olen lahutatud või kas tegelen hetkel sellega? Ma ei jõudnud talle pea midagi vastata kui ta ütles, et mind ootab ärasõit, kuna nii on mulle parem. Tulevikus pidi minust saama õnnelik ja edukas naine. Ja siis lapsed, ta tekst oli nii ähmane, nii tugeva aksendiga ja ta üritas mulle kõik info korraga edasi anda, seega ei saanudki ma nendest lastest päris täpselt aru. Mõtlesin, et tore küll, pakkusin siis talle raha aga ta keeldus. Soovis vaid good luck ja lahkus. Olin segaduses ja ei osanudki olukorrast mingit seisukohta võtta. Võib-olla tal oligi nii mõneski asjas õigus tunnen ma praegu sellele tagasimõeldes.

Reede veedan kodus põdedes kohutavat hambavalu, mille põhjustajaks Kalevi mandel shokolaadis, mis mu hamba totaalselt purustas.

01.02 The University of Sydney

The University of Sydney

Laupäeva hommikuks oligi see esimene koolipäev kätte jõudnud. Juba poolteist tundi varem seadsin sammud kooli poole aga nagu ikka pole head ilma halvata. Jõuan rongijaama ja näen silti „track work“. Mõtlesin, et no selge jama, kunagi varem bussiga siin veel sõitnud pole ja pean jõudma kohta, kus kunagi varem käinud ei ole. Elu on seiklus ja lõpuks istun bussis, mis mind poole teeni ära viib, sinnani, kus rongiliiklus on taastunud, istun ümber rongile ja sealt edasi jalgsimatk kooli poole. Rongiliiklus Eastwoodis oli katkestatud alates laupäeva öösel 2 st kuni esmaspäeva öösel 2 ni, selle aja asendasid ronge bussid, mis olid kümneid kordi väiksemad kui rongid. Bussid olid paksult rahvast täis ja bussijuht rallis nagu ogar mööda mägesid üles-alla. Hea, et istuda sain, sest muidu oleksin seal mõne pisema asiaadi lihtsalt laiaks litsunud :D. Kõnnin kooli otsides teadmatus suunas, kuna ka telefoni aku on see, mida mu loll pea laadida pole osanud, kuid sealt see paistab. Jään hiljaks 12 minutit, kuid no worries. See, mida ma näen toob mu suule totra irve, see tunne on kirjeldamatu. Sydney ülikoolis on 16 teaduskonda, bakalaureuseõppes on õppureid 30 000+ ja kraadiõppes 15 000+. Campertown on ülisuur ja kogu koolialale ringi peale tegemiseks kulub autoga 20+ minutit. Mu kursus tundub vahva, hullude pilukate vahelt, leiab sealt ka tüdruku Rumeeniast ja Rootsist, ühe kuti Rootsit, kaks kutti Saksamaalt, ühe kuti Iirimaalt jne. Olen pealehakkamist täis ja ootan huviga 17.märtsi, kus veedan oma esimese päeva School of Chemistry õppurina. Esimese tutvustava infopäeva kohta olen saanud juba õige mitu head tutvust ja loodan neid siin veel saada. Eks see on muidugi tõsi, et Ida-Euroopa naine on siin hinnas ja seega juba peale esimest koosviibimist kutsub üks noormees mind deitima. Püüan viisakalt ta pakkumisest loobuda, kuid sellepeale arvab ta, et ma ei taha ta sõber olla. Pirtsutab ja vingub nagu plika ja mina asja parandamiseks luban sõber ikka olla. Edasi järgneb selline kontaktivahetus, et lahkudes tean tema telefoninumbrit, nime, elukoha aadressi ja e-maili, mille ta mu märkmiku on kritseldanud. Ta loba ja liigne sõbralikkus väsitavad mind tõsiselt ja jätan endast ilmselt üsna ülbe mulje. Ta küsib mitmeid kordi, kas kindlasti helistan talle tagasi ja vastan ta sõbrataotlusele facebookis. Luban, et teen seda, tegelikult loodan lihtsalt, et ei näe teda enam kunagi. See võib isegi tunduda õel aga mul ei ole siin vaja murjamist sõpra, kes juba peale 15 minutilist vestlust kätt põlvele topib ja lahkudes kallistust palub. 

 

Leboland kooli ühes neljast pargist

mm

02.02 Hiina uusaasta 

Pühapäeva pärastlõuna veedame linnapeal ringi tuiates. Õhtul on hiinlastel suured pidustused plaanis ja juba päeval on Hay street’il ehk siis Chinatowni peatänaval näha kostüümides inimesi. Hay market ehk mu lemmik turulaadne kaubanduskeskus on rahvast pungil. Ka mina kauplen seal hiinlaste vahel niigi headest hindadest veel paremaid hindasid välja. Tunnen end seal multkultuursuses üllatavalt hästi. Täna käime lõpuks Mc Donaldsis, mida siin kutsutakse Macca’ ks, jõime frozen fantat, mis on nagu külmunud gaasidega fanta, päris huvitav ja proovisime burxi süüa. Kahjuks mina siiski sellest jagu ei saanud, kuna hammas andis valusasti tunda. Hiljem külastasime kooli juures asuvat Broadway Shoping Centerit ja käisin näitasin Siimule kui uhkesse kooli ma lähen. Õhtul saime Hyde Parkis kokku Raidu ja Merkaga, kellega me suundusime vaatama Hiina uusaasta rongkäiku. Inimesed olid juba mitu tundi enne rongkäigu algust tänavaääred ummistanud. Ilmselt neil oligi selleks põhjust olnud. Rongkäik oli tõesti vägev, ma ei ole kunagi midagi selle laadset näinud, kõige lähedasem asi sellele võib-olla on samba festival. Pea kahe tunni vältel toimus mööda tänavaid tõeline show. Uhked kostüümid, draakonid, hobused, lauljad, karussellid, valgusmängud majade seintel. Õhtu lõpetas ilutulestik, mille ajaks mina juba  kodus magasin. 

njam

frozen fanta

03.02 Taaskord Bondil

Eile pärastlõunal käisin taaskord Bondi Beachil, sest peale kuuma päeva tahtsin lõpuks ookeanis ujumas ära käia. Laine oli seekord oluliselt võimsam ja surfaritel oli võimalust oma oskuseid proovile panna. Surfamine sellistel lainetel on küll üks asi, mida ma kindlasti siin selgeks tahan õppida. Rannas oli üleüldse kuidagi mõnusam seekord, vaim sai puhata. Päikse käes siin tegelikult väga kaua olla ei tohi, seega proovin mitte päevitamisega ülepingutada, UV indeks on utoopiline 30!! Tuhanded inimesed toidavad siin päevas nahavähki. Vähk on Austraalias nr 1 surmade põhjustajaid. Kaks tundi  päevas rannas on siin max ning ka siis on võimalus, et jõuad koju vähkpunasena. Tagasiteel haaran ühe Boosti, sõidan jänest ja naudin bussiaknast avalduvaid vaateid. Sydney poeb iga päevaga üha enam mu hinge. See on siin koht, kus saab nii puhata kui ka samas nautida suurlinna elu.

Järgmised kuu aega ilmselt blogisse ei kirjuta, kuna viibin Austraaliast eemal.

Have fun,
Liisu